Mitme näoga (moe)turundaja
By Kadri | november 4, 2019Stuudios on külas Katrin Jaaska, kelle mitmekesine ja eriilmeline töö hõlmab lisaks kõigele muule ka disainerite ja moebrändide turundust.
“Milliseid tegevusi seob moeturundus?”
Katrini sõnul pole sellele konkreetset vastust, sest neid tegevusi on lihtsalt sedavõrd palju. „Tänapäeval räägitakse palju sellest, kuidas bränd või toode, mida ostetakse, alateadlikult (või lausa varjamatult) ostja enda maailmavaadet ja uskumusi väljendab. Eks see ole ka moeturunduse võti – tuleb leida sihtgrupp, kelle vaated väljenduvad sinu tootes või kollektsioonis ning neile ka sihitud sõnumiga õigetes kanalites läheneda. Või siis juba luua toode, millele on turul nõudlus olemas.“
Üheks oluliseks turundusalaseks „tööriistaks“ on kahtlemata sündmusturundus. Tundub vägagi glamuurne, kuid tegelikkuses peitub ühe moeshow või kliendiürituse korralduse taga pikk ja vaevaline töö. Samuti on jätkuvalt olulised pressiteated ja nende edastamine ajakirjanikele ning üha olulisemaks muutub disaineri kui isiksuse bränd. „Potentsiaalsetele klientidele läheb aina rohkem korda, kes on brändi või kollektsiooni taga, kes on nende looja. Teisisõnu on isiksuse bränding ja disaineri tihe sidumine loominguga vägagi tähtis.“
Kahtlemata ei saa tänapäeval üle ega ümber sotsiaalmeediast, tähendagu see planeeritud koostööd mõjuisikutega või lihtsalt suurepärase sisu loomist enda kanalisse. Ka siinkohal tuleb silmas pidada brändi olemust ja selle väärtuseid.
Moeturundaja ülesanne on sekkuda ka tootearendusse ja hinnastamisse (kas tootel on turgu, kas hinnatase on sobiv sihtrühmale ja brändile jne). “Eestis on enamik disainereid sedavõrd tublid, et saavad ise või siis väikese meeskonnaga kenasti hakkama. Vahepeal lihtsalt on hea, kui keegi kõrvalseisjana annab objektiivse hinnangu.“
“Kas ja kui tihti pöörduvad Eestis disainerid sinu poole?”
Katrin tegeleb raamatute kirjastamise kõrvalt nii toote- kui ka moedisaineritega. „Viimasel ajal on pöördumist vähem ja seda minu isiklike valikute tõttu. Ja see on väga mõnus, kui saab ise valida, kellega koostööd teha!” Katrinil on aastate jooksul välja kujunenud lemmikud disainerid ja brändid, kellega suhtlemine ei ole enam vaid professionaalne ja tööalane ning segunenud hoopiski sõprusega. Vahemärkus – Katrin töötab ka minu brändi heaks!
“Mis vahe on töötada kohaliku disaineri ja rahvusvahelise suurbrändiga?”
„Eesti disainerid on väga tublid! Segadushetki ja valesid käike tehakse ka väga suurtes ja rahvusvahelistes brändides. Seega ei ole pisikestel ja kohalikel brändidel midagi häbeneda.” Suured brändid ei pruugi lihtsalt valeotsuste või eksituste tõttu koheselt rahalistesse raskustesse sattuda, nad saavad rohkem katsetada, sest turunduseelarved on lihtsalt oluliselt suuremad. Kuigi – kõik sõltub muidugi sellest, milline mõju on ühel valel otsusel ja mis loomuga see aps on …
„Siiski pean tunnistama, et väga suurt vahet ei ole, kas töötada pisikese või suure brändiga. Alati ei tea ka suured brändid, mis neid välisturul ees ootab. Suurettevõttel on lihtsalt rohkem vahendeid, et saavutada tulemusi, väikesed disainerbrändid peavad aga tänu nutikusele saavutama sama suure efekti.“
“Kliendini jõudmiseks on erinevaid viise – moeshowd, tooteesitlused, meediakajastused – sina teed ka seda kõike. Mis neist sulle endale kõige meelepärasem on?”
„Mulle meeldib pressiteadete ja uudisnupukeste toimetamine ning huvipakkuva sõnastuse välja töötamine, teksti vürtsitamine. See on minu tugevus. Tähemärgilt olen kaksikud, seega on minus peidus viis erinevat isikust, kes kõik tahavad teha erinevaid asju. Kui tunnen, et olen ürituste korraldamisest väsinud ja teen sellest pausi, siis mõne aja pärast avastan, et tahan uuesti aktsiooni ja adrenaliini. Vahel olen ka väga konkreetne, eriti üritusi korraldades. Olen seepärast ka meeskonda ette hoiatanud, näiteks moeshowdel, et šokk väga suur ei oleks. Kindlasti tahan veel ampluaad laiendada ja teha teisigi asju lisaks nö klassikalisele moeturundusele. Ilmselgelt ma kunagi moe- ega aksessuaaridisaineriks ei hakka, küll aga huvitab mind näiteks fotograafia.“
Vahemärkus – ka minu Instagramist leiate inspiratsiooni Katrini loodud fotoseeriast (vaata @kadrikruusbags).
“Millised on sinu puhkamis- ja lõõgastusviisid ja kas üldse vajad seda?”
„Minu magamisharjumused sarnanevad talveunes karule – magan 8-9 tundi. Mida lühemaks muutuvad päevad, seda enam tunnen end kui laiskloom, kes tahaks teki alla rullida ja raamatut lugeda. Aga tegelikult käin hommikuti CrossFiti trennis, seega ärkan varakult, u kell 5.30. Kui mõned aastad tagasi arvasin, et need, kes varahommikul trennis käivad, on veidi segased, siis olen ise nüüd samasse faasi jõudnud. J Trenni tehes ei mõtle ma töistele asjadele, pea ja mõte puhkab. Lõõgastuda aitab mul veel looduses ja maal viibimine. Ma hindan linnaelu ja kultuuri, mida Tallinn ja ka suurlinnad pakuvad, aga teistpidi – alati kui sõidan vanematekoju, siis olen kõige õnnelikum inimene, sest tean, et seal on hea, rahulik ja mõnus – pole linnakära ega valgusreostust. Palju sõltub sellest, kui intensiivne mu elutempo parasjagu on – kas tahan viibida pigem linnakeskkonnas või end hoopis välja lülitada. Tegelikult on mul ka üks eriline idülliline koht oma vanemate kodu lähedal metsas – lähen ja istungi seal kännu otsas. Ja mul on isegi oma öökull seal ootamas.“
„Oled Põlvast pärit, aga kuidas jõudsid selleni, mida praegu teed?“
„Juba kooliajal pakkus mulle moeteema huvi, aga ma ei kujutanud end kunagi ette moedisaineri ega ka modellina. Mulle meeldis lugeda moeloojate elulugusid, sirvida moeajakirju. Pärast keskkooli läksin Tartusse, kus õppisin reklaamindust ja turundust, kõrvalainena veel pangandust. Pärast seda olen turunduses alati tegutsenud, vahepeal tegin põike turismiturundusse. Elasin Horvaatias ja Pärnus, arvates, et ma kõledasse Tallinnasse ei tule kunagi elama. Aastaid tagasi sain turundusjuhiks Tallinna Loomeinkubaatorisse, kus ka meie omavahel tuttavaks saime.“
“Kõige huvitavam koostöö?”
„Kõige huvitavamad koostööd sünnivad iseloomuga brändidega. Neis võib olla killuke arrogantsust, kuid pahatahtlikkus, ülbus ja üleolekutunde rõhutamine mulle ei istu. Kohe kui märkan neid omadusi brändi väärtustes või inimestes, kellega peaksin koostööd tegema, siis loobun. Ka kunstilised, nö raamist välja projektid on ägedad.“
“Inspiratsiooni ja ideede kogumine”
„Eks ka minul on perioode, mil tunnen, et pea on ideedest tühi. Üldiselt üritan jälgida mujal maailmas toimuvat. Teatud trendid, mis rahvusvahelisel tasandil võimust võtavad, jõuavad ühel hetkel ikkagi Eestisse. Mõned neist mööduvad kiiresti, teised jäävad pikemalt kestma ja avaldavad rohkem mõju ostjate eelistustele. Ja ägedalt tehtud kampaaniatest või üritustest on alati midagi õppida. Teisest küljest tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, milline on ühiskonna ja inimeste meelsus/meelestatus, sealt saavad alguse ka tulevikutrendid. Loen aeg-ajalt trendiraporteid, et koguda infot järgmiste hooaegade kohta.“
“Mida soovitaksid alustavale disainerile?”
„Esimese sammuna soovitan läbi mõelda brändi väärtused ja olemuse – miks ja kellele toodet luuakse? Kus potentsiaalsed kliendid käivad, millised on nende harjumused ja kuidas nendeni tänu nendele teadmistele jõuda? Kindlasti tuleks ka mõelda, miks midagi üleüldse teha ja millise suhtumisega. Kas ambitsiooniks on eksport või on tegemist pisikese hobiettevõtluse vormiga? Iga disainer peab ise tunnetama, mida ja miks ta tahab teha. Lihtsalt oluline on enda vastu aus olla.“
Viited: